[KES] Kihnu sõnaraamat

.akkama <akata, .akka>
1. alustama, algust tegema; tegevuse juurde asuma ▪ Mia pani omal uiõ käsitüe akkama Ma tegin uue käsitööga algust; Päräst akka õngõsi sebimä Pärast hakkan õngi kokku lappama; Ljõna kuprad valmis, paras aeg katkma akata Linakuprad on valmis, paras aeg kitkuma hakata; Küll oli jõlus uata, kui obosõd iemält paistma akkasid Küll oli ilus vaadata, kui hobused eemalt paistma hakkasid (nähtavale ilmusid) || .piäle .akkama alustama; algama ▪ Turu akkab umiku vara piäle Turg alustab tööd hommikul vara; Pidu pidi kellä kolmõst piäle akkama Pidu pidi algama kell kolm; Akkasimõ mede aa tagant piäle Alustasime [tööga] meie aia tagant
2. haarama; haakuma, kinnituma ▪ Aeru laba akkab vee taha Aerulaba hakkab vee taha (haarab vett); Ühekorra ei põlõ ülgepüüdüs ülged õngõ otsa akkan Ükskord hülgepüügil ei hakanud hülged [üldse] õnge otsa; Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä madarasõ lõnga tuld puhuda – värv ei akka Madarapunase lõnga värvikeetmisel ei tohi puhuda keeduauru ega tuld, [muidu] värv ei hakka (peale) || .kindi .akkama haarama; kinnituma ▪ Ning siis aasi käed vällä, et akka puadist kindi Ja siis ajasin käed välja, et haaran paadist kinni (merehädas); Sõtku tuli naa kaua, kui taenas enäm käte külge kindi ei akkass Sõtkuda tuli nii kaua, kui tainas enam käte külge kinni ei hakanud
3. teha suutma, jagu saama ▪ Sellegä suab lapsõlaps kua akkama Sellega [lõngakerimisega] saab lapselaps ka hakkama; Küll suab ühteviisi akkama Küll saab [sellega] kuidagi hakkama || .vasta .akkama vastupanu osutama ▪ Me tohess mitte vanõma inimesele vasta akata Meie ei tohtinud vanemale inimesele vastu hakata (vastu vaielda) || .akkama panõma piltl raiskama, hävitama ▪ Kõik raha pani ljõnnõs akkama Pani linnas kogu raha hakkama (raiskas ära)

.altar <.altari, .altarit> altar ▪ Naesõd tohe’mtõ altari taha minnä Naised ei tohi altari taha minna (õigeusu kirikus)

juani|.laupa <juani|.laupa, juani|.laupad> jaanilaupäev (23. juuni) ▪ Juani laupaks tuõmõ ikka kasõd sisse Jaanilaupäevaks toome ikka kased tuppa; Naa laisk tohe mitte olla, et juanilaupa õhta viisi taᵉntsma minnä'mte Nii laisk ei tohi nüüd ka olla, et ei viitsi jaanilaupäeva õhtul tantsima minna

.juhtuma <.juhtu ~ .juhtuda, .juhtu> juhtuma, juhuslikult toimuma; sattuma ▪ Siokõst asja tohe enäm mitte juhtu Sellist asja ei tohi küll enam juhtuda; Põlõ tiädn korda kartagi, aga juhtun kahe tükü vahe olõma Ta pole osanud sugugi karta, aga [seal] juhtunud kahe [jää]tüki vahe olema; Vaesi lapsi juhtub ikka olõma Vaeslapsi juhtub ikka olema (tuleb ikka ette); Kui ülge võrku juhtub, tarib võrguljõna kogo, mässib oma sedäsi sisse, et minemä ei piäse Kui hüljes võrku satub, siis tõmbab ta võrgulina kokku, mässib end nii sisse, et [enam] minema ei pääse

jumi|kara <jumi|kara, jumi|kara> jääpurikas ▪ Märtsis tulad jumikarad riästä külge Märtsis tulevad jääpurikad räästa külge (katuseräästasse); Ei tohe'nda juunus olla, et jumikarad ää lõhud Ei tohi nii ulakas olla, et sa jääpurikad ära lõhud

juunus <juunusõ, juunust> ulakas, üleannetu ▪ Maksa’mtõ oma juunusi poegi testele ägädä Ei maksa oma sõnakuulmatute poegade tegusid teistele kurta (parem kasvata kodus poegi); Ei tohe'nda juunus olla, et jumikarad ää lõhud Ei tohi nii ulakas olla, et sa jääpurikad ära lõhud

.juurõs
1. määrs lähedal, ligi ▪ Üks poiss läin lahti võtma, teesed uatavad püstü juurõs Üks poiss läinud lahti võtma, teised vaatavad püsti juures (käed ripakil); Kroono varandusõl ikka vaᵉht juurõs Kroonuvaral ikka vaht juures || kaasas ▪ Kalapüüsi meitel juurõs ei olõss Kalapüüniseid meil kaasas ei olnud; Sie oli kuldraha, mis tal juurõs oli See oli kuldraha, mis tal kaasas oli. Vrd ligi
2. tagas juures, lähedal, lähedal ▪ Olõ emä juurõs, ää kadug ää kusagilõ Ole ema juures, ära kusagile ära kao; Arstija oli aigõ juurõs Ravitseja oli haige juures; Juku mäᵉngn oma juurõs metses üksi Juku mänginud üksinda kodu lähedal metsas || (mingi tegevuse) kallal ▪ Nied tüe juurõs üsä uematsõd Need on töö juures üsna uimased (uimased töötegijad); Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä tuld puhuda – värv ei akka Värvi keetmise juures ei tohi keeduauru ega tuld puhuda – [siis] värv ei hakka [peale]

jõrmutama <jõrmuta, jõrmuta> hirmutama; hirmu tekitama ▪ Ei tohe teisi jõrmuta, mõni suagid enäm üese magada Ei tohi teisi hirmutada, mõni ei saagi enam öösel magada (ei julge magama jääda); Kussõ ülged iä piäle magama tulid, jõrmutati nämäd püssü paoguga veesse tahakohe ning sedäsi läksid võrkõssõ Kus hülged jää peale magama tulid, hirmutati nad püssipauguga vette tagasi ja nii läksid nad võrkudesse

kala|liim <kala|liimi, kala|.liimi> kalaliim (liimaine) ▪ Kalaliimist litrid tohe’mte märjäks suaja Kalaliimist litrid ei tohi märjaks saada

karima <.karju, karju> karjuma, kõvasti kisama (ka loomade ja lindude häälitsemisest); nutma ▪ Varõsõd karivad puudõ latvõs Varesed karjuvad puulatvades; Lapsõd rahutumad, ei maga üese, muutku karivad Lapsed on rahutud, öösel ei maga, muudkui nutavad; Ei tohe laska lastõl sedäsi karju Ei tohi lasta lastel niiviisi kisada; Siis akkasi abi karima Siis hakkasin appi karjuma. Vt .karjuma

kasu2 <kasu, kasu> kasvamine, kasv ▪ Selges ei tohe riidi õmmõlda, panõb kasu kindi Seljas ei tohi riideid õmmelda, see paneb kasvu kinni; Sie oenas üsä pissike, kasu kindi jäen See oinas on üsna pisike, kasv on kinni jäänud; Üle pitkes lapsõ ei astuta, panõb kasu kindi Üle lamava lapse ei astuta, muidu jääb kasv kinni

kield <kielu, .kieldu> keeld ▪ Turu Maᵉnn riäkis, et tämä kielust ei uõliss, uatas uiu alt vällä ning puarielu läkskid lahku Turu Mann rääkis, et ta keelust ei hoolinud, vaatas uiu alt välja ja abielu läkski lõhki (pulmakomme nägi ette, et pruut ei tohi pruudiliniku alt välja vaadata)

kjask <kjasu, .kjasku> käsk; eeskiri, määrus ▪ Mamma käest saemõ kjasu käde kellä kümnest kodo olla Mamma käest saime käsu kätte kell kümme kodus olla; Vahest ikka anti kjasud vällä, et tuõrõsi pähkli ei tohe korjata Vahest ikka anti eeskirju välja, et tooreid pähkleid ei tohi korjata; Kroono kjasku piäb kuulama Kroonu käsku peab kuulama

.kjõusama <kjõosata, .kjõusa> kiusama, narrima; vaevama ▪ Sie laps kjõusab mjõnd oma rüekmisegä See laps kiusab mind oma röökimisega; Teisi ei tohe kjõosata egä vihuti mõnda santi tehä Teisi ei tohi kiusata ega meelega midagi halba teha; Miks piäks mjõnd ikka kjõosatama Miks peaks alati mind kiusatama

kohotama <kohota, kohota> hirmutama, ehmatama; peletama ▪ Teist ei tohe kohota Teist [last] ei tohi ehmatada; Kohota kanad kaugõmalõ Peleta kanad kaugemale; Mütägä kohotassõ kalu muᵉttõssõ Mütaga hirmutatakse kalu võrkudesse (aetakse hirmutades)

.kohta tagas
1. kohta (osutades isikule või esemele) ▪ Teese kohta ei tohe toᵉhm üelda egä ahviks sõemata Teise kohta ei tohi rumal öelda ega teist ahviks sõimata
2. kohta (mingeid asjaolusid arvestades) ▪ Kjõrp oma suurdusõ kohta kõegõ kangõm kargama Kirp on oma suuruse kohta kõige kangem hüppama
3. kohale (üles); kohakuti, lähedale ▪ Seajalg pandi kampiisi kohta tjõlkma, siält lõegati supissõ Seajalg pandi kambüüsi kohale rippuma, sealt lõigati supi sisse; Puaᵉt loksos siäl üläl ning akkas mio kohta jõudma Paat loksus seal avamerel ja hakkas minuga kohakuti jõudma (merehädalisest)
4. (terviku iseloomustamine osahulga kaudu) ▪ Tulõss üe kohtagi silmä sisse uni Uni ei tulnud silma sisse öö jooksulgi (Ei saanud kogu öö silmatäitki magada)

kuiõngõst kuuekesi ▪ Kuiõngõst küll ratta selgä ei tohe jõstu Kuuekesi küll ei tohi mootorrattale istuda (külgkorviga mootorrattast)

kõvõr <kõvõra, kõvõrad> kõver ▪ Taeva tähte ei tohe njapuga näütä – sõᵉrm jäeb kõvõraks Taevatähte ei tohi näpuga näidata – sõrm jääb kõveraks; Mõnõd ette kõvõratõ siärdegä Mõned on väga kõverate säärtega || kõvõras kõveras, konksus ▪ Jalad kõvõras, ei kjõpu Jalad on kõveras, ei anna liikuma; Mia naersi sedäsi kõvõras, et ei suass enäm käüdüd Ma olin naerust nii kõveras, et ei saanud enam käidud

.kärbläse|sien <.kärbläse|siene, .kärbläse|sient> kärbseseen (Amanita) ▪ Kärbläsesien ollõ kihvtine, ennemä kielti ikka, et mitte kärbläsesiende kallalõ minne Kärbseseen pidi olema mürgine, vanasti ikka keelati, et ei tohi kärbseseeni puutuda

kördi|auk <kördi|aogu, kördi|.auku> seeliku küljelõhik (värvli juures) ▪ Kördiauk tohe’mte lahti olla Kördiauk ei tohi lahti olla

laisk <laesa, .laiska>
1. omds laisk ▪ Nda laisk, et ei viisi oimõ liiguta piltl Nii laisk, et ei viitsi uimegi liigutada; Naa laisk tohe mitte olla, et juanilaupa õhta viisi taᵉntsma minnä'mte Nii laisk ei tohi ka olla, et jaanilaupäeva õhtul ei viitsi tantsima minna
2. nimis laisk inimene ▪ Laesal kõik tüed raskõd Laisale on kõik tööd rasked

laps <lapsõ, last>
1. laps ▪ Laps ei tohe nuaga mängä Laps ei tohi noaga mängida; Lapsna mia käösi korra Riiges kua Lapsena käisin ma korra Riias ka [ära]
2. kellegi poeg või tütar ▪ Lapsõ körtä tahtsi viel kududa Lapse körte tahtsin veel kududa (oma lapsele)

ligidält
1. määrs ligidalt; lähedalt ▪ Naa ligidält telekät ei tohe uata Nii ligidalt ei tohi telekat vaadata
2. tagas lähedalt ▪ Ülgesi püüti kua Kihnu ning Sorgo ligidält Hülgeid püüti ka Kihnu ja Sorgu lähedalt

.mjõtmõngõst ~ .mjõtmõngõstõ mitmekesi ▪ Mjõtmõngõst Suõmõ läksid? Mitmekesi nad Soome läksid?; Mjõtmõngõstõ ei tohe ühe kallalõ minnä Mitmekesi ei tohi ühe kallale minna

.mäᵉngmä <.mängä, mängä>
1. mängima ▪ Lapsõd mäᵉngväd titestegä Lapsed mängivad nukkudega; Poesiksõst piäst sai järjest kjõtsu mängetüd Poisikesest peast sai järjest ketast mängitud || ▪ Laps ei tohe nuaga mängä Laps ei tohi noaga mängida
2. pilli mängima ▪ Mõnda pilli kua mängä mõestad ve? Kas sa mõnd pilli oskad mängida ka või?; Ma mängä teitele ühe entse luu Ma mängin teile ühe endisaegse loo
3. näitlema; veiderdama ▪ Ää akkag narra mäᵉngmä Ära hakka narri mängima

njapp <njapu, .njappu> näpp, sõrm ▪ Sõᵉrmkjõnnastõss akkavad njapud üsä ruttu kültümä Sõrmkinnastes hakkavad näpud üsna ruttu külmetama; Tali ond ju sie aeg, sasja Kihnu naenõ uõtab: kondid puhkavad, aga njapud ikka käüäd Talv on ju see aeg, mida Kihnu naine ootab: kondid puhkavad, aga näpud muudkui käivad; Taeva tähte ei tohe njapuga näütä, sõᵉrm jäeb kõvõraks Taevatähele ei tohi näpuga näidata, sõrm jääb kõveraks || njapuga näputäis ▪ Tuõ tuast topsist njapuga kassimuᵉnna Too toast topsist näputäis naelu

olõma <.olla, olõ; (ta) ond; eitav ei põlõ 'ei ole' > olema ▪ Möldert olõskid kodo Möldrit ei olnudki kodus; Tie'nd aalõ mulk, siis'mte põlõ taris väräväd kuluta Tee ometi aiale mulk, siis pole tarvis väravat kulutada; Olga'nd piäle Olgu siis peale; Ei põlõ viga, kõik läks iästi Ei ole viga, kõik läks hästi; Jõululaupa ei tohe paljastõ jalgõga olla Jõululaupäeval ei tohi paljajalu olla; Uudõ aidõs ollõ paelu vanapagana jälgi Uudõ aias olevat palju vanapagana jälgi || olga .piäle head aega ▪ „Iäd aega“ või „Olga piäle“ – mõlõmad sünnüb ää minnes üelda „Head aega“ või „Olgu peale“ – mõlemat sobib ära minnes ütelda

osatlõma <osatlõda, osatlõ> osatama ▪ Tohemtõ sedasi vana inimest osatlõda Ei tohi vana inimest sedasi osatada

paelu1 määrs palju, rohkesti; liiga ▪ Sie punanõ mio jaoks natukõ paelu jõrk See punane on minu jaoks liiga ere; Sia'ss teste paelu ve? Sina oled siis nüüd liigne või?; Paelu rahvast oli ve? Kas oli palju rahvast või?; Mõni inime paelu inetum kui teene Mõni inimene on palju inetum kui teine || paelus kui palju ▪ Paelus teite sii ond? Kui palju teid siin on? || paelut palju; suurt, eriti ▪ Nüüd põlõ paelut kedägid jahada, kõik ostvad puõest jahu Nüüd pole suurt jahvatada midagi, kõik ostavad jahu poest; Meie paelut vii vabriku ühti Me eriti vabrikusse ei vii (villu kraasida); Paelut kiita ei tohe Palju kiita ei tohi

.paistma <.paista, paesta; lihtmin .paissid>
1. valgust ja soojust kiirgama ▪ Jõlm ond jõlus, päe paestab Ilm on ilus, päike paistab
2. soojendama ▪ Miäri anõ rasva jala taldõ alla ning paesta ahu ies, siis võtab köhä ää Määri hanerasva jalataldadele ja soojenda neid ahjutule paistel, see võtab köha ära
3. välja paistma, näha olema ▪ Aluskört'mte tohe servä alt paista Alusseelik ei tohi [kördi] serva alt paista; Küll oli jõlus uata, kui obosõd iemält paistma akkasid Küll oli ilus vaadata, kui hobused eemalt paistma hakkasid
4. näima, tunduma ▪ Nied paissid ise tiädväd, kussõ tulõb kuõᵉs võtta Nad näisid ise teadvat, kuhu tuleb kurss võtta

poti|sinine <poti|sinise, poti|sinist> potisinine, indigosinine ▪ Potisinist tohe’mte pesupulbriga pestä, muedu värv kaob ää Potisinist [riiet] ei tohi pesupulbriga pesta, muidu värv tuleb maha

.puuduma <.puududa, .puudu> puuduma ▪ Mia ei tohe rohkõm kuõlist puududa, muedu ei jõva tükkegä testele järge Ma ei tohi rohkem koolist puududa, muidu ei jõua õppimisega teistele järele

põlvõ|.piälne <põlvõ|.piälse, põlvõ|.piälsed> põlvepealne; sukasääre ülemine valge osa ▪ Põlvõpiälne tohe’mte vällä paista Põlvepealne ei tohi välja paista (seeliku alt)

pöök <pöögi, .pööki> tont; koll ▪ Pööki ikka lapsõd kua kartsid, et tulõb ning viib ää Tonti ikka lapsed kartsid ka, et tuleb ja viib ära; Kihnus tohe'mtõ juusõtukk otsa iest välles olla või sjõnd kutsutaksõ otsõ pöögiks Kihnus ei tohi juuksetukk otsa eest [rätiku alt] väljas olla, muidu sind kutsutakse kohe kolliks. Vrd toᵉnt; töᵉnk

.püstü püsti; turri ▪ Siil aas ogad püstü Siil ajas okkad turri; Naa suur pühä ollõ, et püstü toᵉhtõ kusta kua’mtõ nlj Nii suur püha, et ei tohi püsti kusta ka mitte

relling <rellingä, rellingäd> reeling ▪ Rellingä piäl ei tohe käüä, akkab kergest uarma ning saab sisse Reelingu peal ei tohi käia, hakkad kergesti vaaruma ja kukud vette; Lae ehitässe kasõ oksõga ää, pannassõ püstü rellingä külge Laev ehitakse kaseokstega, [need] pannakse püsti reelingu külge (pidulikel puhkudel)

.riäkmä <.riäki, riägi> rääkima ▪ Ei maksa sedä atilõ riäki Ei maksa seda vanaisale rääkida; Mia ei suass aru, mis näd riäksid Ma ei saanud aru, mis nad rääkisid; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ma ei saa rääkidagi; Emäl oli miolõ sõnumi riäki Emal oli mulle uudiseid rääkida || taga .riäkmä taga rääkima, klatšima ▪ Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki, kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida, keel läheb villi || .vasta .riäkmä vastama ▪ Mia riägi siolõ vasta, kui sia küsüd Ma vastan sulle, kui sa küsid

.seismä <seistä ~ sestä, seesä, käskiv kv ää .seisüg>
1. (liikumata) seisma; püsti püsima ▪ Seesäb piäle nao kurõlaogu vai, abi ei tulõ Seisab pealegi nagu murulaugu vars, appi ei tule; Veess seesäb, muas ei seesä (mõistatus) Vees seisab, maas ei seisa (= kalavõrk) || .seismä .jäämä seiskuma ▪ Tunnikell jäi seismä Seinakell jäi seisma || .seismä .jätmä seiskama ▪ Väntä ei tohe seismä jättä Väntä ei tohi seisma jätta (võimasinal võid tehes)
2. paiknema; asuma ▪ Kui kala kaua suõlõs seesäb, lähäb tuemass Kui kala kaua soolas seisab, läheb tuimaks; Laevad seisid külg külje kõrvõs kai iäres Laevad seisid külg külje kõrval kai ääres || säilima ▪ Nied õmbu õonad seisväd vähä aega Need õunad kaua ei seisa
3. (hea) seisma, hoolt kandma ▪ Õpõtaja pani vadõritõlõ südäme piäle, et meie oma ristilastõ iä käekäegu iest seesäks Kirikuõpetaja pani vaderitele südamele, et me oma ristilaste käekäigu eest hea seisaks

suu <suu, suud>
1. suu ▪ Suu täüs suõlast enäm kui maotäüs magõdad (vns) Suutäis soolast on enam kui maotäis magedat; Tulõ ei tohe sülitä, suu lähäb kärnä Tulle ei tohi sülitada, suu läheb kärna || suud .paotama sõna lausuma ▪ Ei suass meie suudki paota Me ei saanud suudki paotada (olime vait)
2. suu, miski suuava meenutav; suue, sissepääs mere poolt ▪ Tädi tõi suurõd pannid, laskis nied üksuõbilt ahju suus kuumaks Tädi tõi suured pannid, laskis need ükshaaval ahjusuus kuumaks; Kui sadama suust vällä suamõ, siis purjut annab Kihnu piäle pidädä Kui sadamasuust välja saame, siis annab purje Kihnu kursil pidada; Koeva jõe suu Koiva jõe suue; Telgä suu Telgisuu

.sõimama <sõemata, .sõima> sõimama ▪ Mia sai vanamehe käest sõemata Ma sain vanamehe käest sõimata; Teese kohta ei tohe toᵉhm üelda egä ahviks sõemata Teise kohta ei tohi loll öelda ega teda ahviks sõimata

sülitämä <sülitä, sülitä> sülitama ▪ Tulõ ei tohe sülitä, suu lähäb kärnä Tulle ei tohi sülitada, suu läheb kärna

.sündümä <.sündü, sünnü ~ .sündü>
1. sündima; tekkima ▪ Teste lehmäle sündün kaks vassikast Naabrite lehmale sündis kaks vasikat; Ei tiä, mis sie piäks tähendämä, et kjõrpa nda paelu sündüs Ei tea, mis see peaks tähendama, et kirpe nii palju tekkis; Merest akkas tuul sündümä Mere poolt hakkas tuul tõusma
2. sündima, kõlbama, sobima ▪ Kültet pihelgä marjad sündüväd seüä Külmunud pihlakamarjad kõlbavad süüa; Läpätet vili sünnü'mte kusagilõ Kopitanud vili ei kõlba mitte kusagile; Sie jahu muedu ei sünnü, kui aa sõelast läbi See jahu muidu ei kõlba, kui aja sõelast läbi; Nied suapad sündüväd juba jalga Need saapad sobivad juba jalga
3. juhtuma ▪ Sedä asja ei tohe laska sündü Seda ei tohi lasta juhtuda

.toᵉhtma <.tohti, tohe>
1. tohtima, lubatud olema ▪ Tänäve tohtsimõ meie kua juba sedä tehä Tänavu tohtisime me ka juba seda teha (viljavihke siduda); Kas toᵉhtka meie kua minnä uatama Kas meie ka tohiks vaatama minna; Kas mia õuõ süemä tohe minnä? Kas ma õue sööma tohin minna?
2. (hrl eitavas lauses) osutab millelegi, mida ei saa või ei sobi teha ▪ Jõululaupa ei tohe paljastõ jalgõga olla Jõululaupäeval ei või paljaste jalgadega olla; Laps ei tohe nuaga mängä Laps ei tohi noaga mängida; Kaptõn ju tohtidõ enne laevast ää tulla mitte, pidäde viimne mies olõma Kapten ei tohtivat ju varem laevast ära tulla, pidavat viimane mees olema
3. julgema, söandama ▪ Pimedässe mia üksi ei tohe minnä Pimedasse ma üksinda ei julge minna; Ükski põlõ tohtin minnä'mte ärgä randa viimä Ükski pole julgenud minna härga randa viima; Viimess tahenes naa ää, et tohtsid koo minnä Lõpuks tahenes niipalju ära, et julgesid koju minna (vette kukkunud lapse riietest)

tuli <tulõ, tuld>
1. tuli, leegiga põlemine ▪ Panõ ora tulõ ning aa palavaks Pane ora tulle ja aja kuumaks; Aa viel tuld paa alla Aja veel tuld paja alla (pane puid); Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki – kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida – keel läheb villi; Tulõ ei tohe sülitä, suu lähäb kärnä Tulle ei tohi sülitada, suu läheb kärna || tulõl, tulõlt, tulõlõ tulel, tulelt, tulele (keemas, keemast, keema) ▪ Paad ond juba tulõl Pajad on juba tulel; Võta pada tulõlt maha Võta pada tulelt ära; Mia pani õonad tulõlõ Ma panin kartulid tulele
2. mingi valgusallika tuli ▪ Naabritõl oli allõs tuli üläl Naabritel oli alles tuli ülal (toas); Jõululaupa piäb tuli terve üe põlõma Jõululaupäeval peab tuli terve öö põlema; Silme ies vjõlkus puagi tuli Silme ees vilkus majakatuli

tuulõ|pesä <tuulõ|pesä, tuulõ|pesä> tuulepesa ▪ Tuulõpesä tohe'mtõ paa alla panna, tulõb tulõkahju Tuulepesa ei tohi paja alla [põlema] panna, tuleb tulekahju

täht <tähe, .tähte>
1. kirjatäht, tähemärk ▪ Selle sõnas viis tähte Selles sõnas on viis tähte || peremärk (nt võrkudel, loomadel) ▪ Tie mõrsi pulkõlõ tähed piäle Tee märsipulkadele peremärgid peale; Tähed olid piäl, pere tähed, kelle jagu oli Tähed olid peal, peremärgid, kelle jagu oli || juhma täht kinda- või sukakiri ▪ Juhma täht ond ette vana endine kjõndakiri Juhma täht on väga vana endisaegne kindakiri
2. taevatäht ▪ Taeva tähte ei tohe njapuga näütä, sõᵉrm jäeb kõvõraks Taevatähte ei tohi näpuga näidata, sõrm jääb kõveraks; Taevas selge, tähed välles Taevas on selge, tähed on väljas

tülitämä <tülitä, tülitä> tülitama ▪ Ei tohe vanainimest naa paelu tülitä Ei tohi vanainimest nii palju tülitada

.uarma <.uaru, uaru> vaaruma, kõikuma; vankuma ▪ Rellingä piäl ei tohe käüä, akkab kergest uarma ning saab sisse Reelingu peal ei tohi käia, seal võtab kergesti vaaruma ja kukud merre

valija <valija, valijad>
1. valija ▪ Süemägä ei tohe olla naa suur valija Söögiga ei tohi olla nii suur valija
2. valija, isik, kellel on õigus valida ▪ Enne valimisi käüäd poliitikud valijatõga kogo suamas Enne valimisi käivad poliitikud valijatega kohtumas

vihuti vihuti, kiuste, meelega ▪ Teisi ei tohe kjõosata egä vihuti santi tehä Teisi ei tohi kiusata ega meelega halba teha; Maᵉnn suass aru kua'mtõ, tegid nad sedä vihuti või mitte Mann ei saanud aru, kas nad tegid seda tema kiuste või mitte

vill <villi, .villi> vill; mull ▪ Õllõl juba suurõd villid piäle võtn, käüb mühenägä Õllel on juba suured mullid peale võtnud, käib mühinaga || nlj ▪ Tegi villi ää Tegi villi ära (kellestki lapseootele jääma) || .villi, .villis ▪ Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki – kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida – keel läheb villi; Varbad olid villis Varbad olid villis

viän <viäne, viänt>
1. väät ▪ Umalaviäni ei tohe põlõta, tieb riidu Humalavääte ei tohi põletada, teeb riidu (uskumus)
2. kassitapp (Convolvulus) ▪ Sie viän ond üks nuhtlus taemõvagudõ vahel See kassitapp on üks nuhtlus taimevagude vahel

.võtma <.võtta, võta>
1. (kätte) võtma ▪ Ää võttug palavad rauda paljastõ kätegä Ära võta tulist rauda paljaste kätega; Võttug mitte sedä ää, uõmõ lähäb jälle taris Ära võta seda ära, homme läheb [mul] jälle vaja; Mia pani oma viädi seenä naalõ, et umiku jälle iä võtta Ma panin oma vitsaväädi seina najale, et hommikul hea jälle võtta || sisse võtma ▪ Pipra viin kõhuvaluga iä võtta Pipraviin on kõhuvaluga hea võtta
2. enda valdusse võtma ▪ Kissi nüüd enäm oostõga vääb, kui autud võtta ond Kes nüüd enam hobustega veab, kui autod võtta on; Tänäve tohe siis mitte põrsu võtta Tänavu ei tohi siis põrsaid [kasvama] võtta; Süemävärk oli miestel kodont juurõ võetud Söögikraam oli meestel kodunt kaasa võetud || ära .võtma abielluma ▪ Pidi ikka tüdriku ää võtma, äkest jättis maha Pidi ikka tüdruku ära võtma, aga äkki jättis maha
3. vajama, nõudma ▪ Sie pidi võtma tükü aega, kui kuõrõ kogo suab See pidi võtma tüki aega, enne kui koore kokku saab (võitegemisel); Sie oli raskõ tüe ning võttis aega See oli raske töö ja võttis aega
4. mingit seisundit esile kutsuma ▪ Võtab igistämä sojaga Soojaga võtab higistama; Miäri igemete piäle piiritust, võtab paistusõ maha Määri igemete peale piiritust, võtab paistetuse alla; Ühekorra võttis tuulõ iäks Riigä minnä Ükskord pööras tuul soodsasse suunda Riiga minemiseks
5. suunduma ▪ Nied paissid ise tiädväd, kussõ tulõb kuõᵉs võtta Nad paistsid ise teadvat, kuhu tuleb kurss võtta
6. salvestama, lindistama ▪ Võtkõ luud üles, ennemä arjutagõ Võtke lood linti, [aga] enne harjutage
7. riidlema ▪ Vana akkas lastõ kallal võtma Vana hakkas laste kallal võtma (lastega riidlema)
8. hrv otsustama ▪ Sasja nämäd sii viel võtvad tehä Mida nad siin veel teha võtavad (teha otsustavad)

väᵉrv <värvi, .värvi> värv ▪ Parandatõ piäle tõmmati värvi Põrandatele tõmmati värvi; Värnitsä asõmõlõ (võeti) veekindlad traani värve segämiseks Värnitsa asemel [võeti] veekindlat traani värvide segamiseks; Värvi kietmise juurõs ei tohe kieduauru egä madarasõ lõnga tuld puhuda – värv ei akka Värvimisel (värvi keetmisel) ei tohi keeduauru ega madarapunase lõnga tuld puhuda – värv ei hakka peale

üür <üüri, .üüri> höör; keerutus ▪ Tohe'mtõ naa suurt üüri tehä Ei tohi mitte nii suurt hööri teha (nii kõvasti hööritada)